See on nüüd siis see auto millest kõik alguse sai. Meie pere esimene must auto. Meie kätte sattus see 2015 aastal ja 2018 aastaks oli olukord üpris, noh, nutune. Ei mingit sära, ja pigem tumehall kui päriselt must, nagu allolevalt fotoltki näha. Seega sellest autost sai alguse missioon, et igal autol on õigus särata.
Ja nagu juba öeldud, siis teekond algas loomulikult vahaga – kõige kiirem, lihtsam, efektiivsem ning ka ohutum variant oma tuhmunud masinale gramm sära tagasi anda. Kõrval fotol on näha tulemus peale 3 kihti vaha. Tollal veel rehviläiget jmt kasutuses ei olnud. Aga olgem ausad, vahe on märgatav! Protsess: pigileotus, loputus, kontaktpesu vahašhampooniga, loputus, kuivatus ja 3 kihti vaha.
Kui 2018 algas aprillis auto vahatamisega siis 2019 aasta aprilliks olid igasugused vahašhampoonid jmt kraam asendunud juba tõsisema tööga: leotusvaht, vahavaba pesu, kuivatus, pigileotus, loputus, kuivatus, lendraua leotus, loputus, kerepindade savipuhastus, loputus, vahavaba pesu, loputus, kuivatus. Mägratav vahe juba pesu kvaliteedis ja tööprotsessis. Edasi teipimine, poleerimine, rasvastustamine ja viimase sammuna, kaitsev vaha.
Sellesse tööprotsessi tuli loomulikult sisse päris mitmeid pause, kui lihtsalt imetlesin tulemust. Vahe autoga mis “sisse” tuli ja “välja” läks oli kui öö ja päev. Must oli taas tõeliselt sügav, auto nägi päikese käes välja nagu oleks äsja salongist välja sõtinud. All väike video kus näha, võrdlus enne ja pärast poleeri, vahe on vägagi märgatav.
Kui pere eelmine auto, A4B5, sundis mind sisuliselt nullist õppima mehhaanilist poolt ja diganostikat siis see, C6 tekitas tahtmise õppida ka iluravi poolt. Ütleksin, et üsna eduliselt sai selle välimuse eest hoolt kantud nii seest kui väljast. Alloleval fotol on näha, millisena ta 2020 aasta kevadel uuele omanikule edasi läks, loodan et teenib nende pere sama hästi ja viisakalt kui meie pere teenis ja näeb ka järgnevatel aastatel välja sama hea.Teiste liigikaaslaste seast torkas ta oma säraga igal juhul vägagi hästi silima.